Varasem ajalugu

Esimesed andmed koolide asutamisest Piirsalus on aastast 1716. aastal, kui Kullamaa pastor H. Gutsleff võttis Piirsalu kabeli juurde ametisse köster - koolmeistri, kes luges rahvale ka Piiblit ette neil pühapäevadel, mil pastor jutlust ei pidanud.
Piirsalu koolist kujunes koos Kullamaaga Põhja-Eesti paremaid koole. Pietistlik kirjamees H. Gutsleff tõlkis Halles väljaantud vaimulikku koolikirjavara eesti keelde ja hoolitses selle levitamise eest oma kihelkonnas ja kogu Eestimaal. Kullamaa kihelkonna kooliõpetuse edendamiseks kasutas ta ära kunagise kapteniproua von Derfeldini poolt Kullamaa ja Piirsalu kooli heaks pärandatud koolikassa rahasid. Sellest maksti koolmeistritele õpetamise tasu, osteti õpperaamatuid, muretseti toitu koolimajas ööbivatele lastele.
1743. aastal parandati H. Gutsleffi ettepanekul koolikassa intresside varal nii Kullamaa kui Piirsalu köster - koolmeistri majanduslikku olukorda. Seni kehtinud korra järgi pidi Piirsalu kabeli juurde kuuluv köstrimaa toitma pärast valdaja surma tema leske ja peret, aga ka ametisse astunud uut köster - koolmeistrit. Et kindlustada koolile parem tulevik õpetaja näol, suurendati koolimaad ja osteti juurde vallasvara. Järgmisel aastal kirjutas H. Gutselff provintsiaalkonsistooriumile, et Piirsalu köster - koolmeistri põllumaa harimiseks oli muretsetud paar härgi ja lisaks antud veel seemneviljaks 3 tündrit rukist, 3 tündrit otra ja 1 tünder kaera. Sularaha anti õpetamise eest 6 - 8 riigitaalrit aastas.
Kümme aastat hiljem, pastor J. H. Dahli ametisoleku ajal maksti Kullamaa köster- koolmeister Langele ja Piirsalus Bormanile õpetamise eest samade põhimõtete alusel, mis Gutsleffi ajal kindlaks määrati.
Piirsalu koolmeister Hinrich Borman, kes lapsi oli õpetanud 25 aastat, andis 1767. aastal ameti üle oma väimehele Jens Tobiasele.

Piirsalu mõisakool

1837. aastal asutas tolleaegne Piirsalu mõisniku Arthur von zur Mühleni Piirsalu mõisakooli. Kool asus Piirsalu köstri rehetoas ning töötas ühe päeva nädalas paarikümne õpilasega. Esimeseks kooliõpetajaks oli Piirsalu köster Daniel Schmiedenberg. Kullamaa kroonika kurtis 1852.a kogu kihelkonnas valitseva vaimupimeduse üle, kuid mainib sealhulgas kiidetava erandina Piirsalu ja Kuijõe valla rahvast, kes lugemisoskuse ja usuliste teadmiste poolest esikohal, mis tuleb lugeda kösterkoolmeistri Daniel Schmiedenbergi kauaaegse agara ja hoolsa töö tulemuseks.
1840. aastal kolis kool koguduse majja, kusjuures järk-järgult suurendati koolipäevade arvu. Köster Daniel Schmiedeberg kudunud külarahvale vabal ajal kangaid, teenides sellega palgalisa, kuid välja sõitnud alati kahehobuse tõllaga. Aastal 1849. pani Schmiedenberg koolitöö maha. Tekkis aastane vaheaeg kui kooli ei olnud.
Uue koolmeistri kandidaadi eest oli mõisnik Arhtur von zur Mühlen juba aegsasti hoolitsenud, saates Piirsalust Tagaveski talust pärit noormehe Jaan Vessarti oma kulul Jädivere seminari õppima. Jaan Vessartist sai 1850. aastal Piirsalu koolmeister.

Piirsalu valla koolid kahe maailmasõja vahel

Risti algkool

05.06.1920 võttis vallanõukogu vastu seisukoha, et Rõuma külasse Risti jaama juurde on tingimata tarvis algkool avada. Seda kavatseti veel teostada 1920.aastal, et saada koolile maad Rõuma mõisamaade jagamisel. Rõuma mõisast eraldati algkoolile 3 tiinu põldu ühes heina – ja karjamaaga ning kooli tarvis anti Maideri poeruumid.
1921. aastal asutati Risti algkool, mis töötas alguses kolmeklassilisena ühe klassikomplektiga endises äriruumis.
1923. aasta septembris tekkis päevakorda III ja IV klassi avamine. Kooli hoolekogu pidas silma asjaolu, et Rõuma (Risti) algkooli piirkonnas oli 17 kolmanda ning 12 neljanda klassi last ning nende laste Piirsalu kooli viimine lastevanematele  väga suuri raskusi tekitas - suurem osa oli maata inimeste lapsed, kellel hobust ei ole. Samuti oli Piirsalu kooli internaat ja klassiruumid halvas korras. Hoolekogu otsustas saata  palve Lääne Maavalitsuse Haridusosakonnale III ja IV klasside avamiseks. Teiseks õppejõuks palub hoolekogu Piirsalust üle tuua õpetaja Alide Räimthal, kes selleks ka oma nõusoleku andnud. Et vald ideed eriti ei toetanud, otsustas hoolekogu ise kanda kõik III ja IV klassiga seotud kulud, sealhulgas õpetaja korter, klassi küte ja valgustus ning muud parandustööd koolimaja juures.
1923 - 1925 aastal töötas kool neljaklassilisena. 1939/1940 oli 25 õpilast.

1925/1926. õppeaastal oli kooli eelarve 64 000 marka. Sellest kooliteenija palk oli 9000 marka aastas, kantseleitarvetele ja õppeabinõudele kulus 5000 marka, raamatute muretsemiseks oli eelarves ette nähtud 1000 marka. Majapidamiskulud - 15 sülda puid 2 ahju ja 2 pliidi kütmiseks - 18 000 marka; maja korrashoiuks kulus 9000 marka. Lisaks tuli maksta 25 000 marka koolimaja ostukulusid.

1930/1931. aastal algkool 4 klassilisena 1 klassikomplektiga. Õpilasi oli kokku 34, eelmisel õppeaastal 25. Õpilased olid pärit Risti alevikust ja Rõuma külast.



Piirsalu 6. klassiline algkool


Piirsalu algkooli hoone

1921. aastal tegutses kooli hoolekogu koosseisus Jüri Leidtorf, Kustas Valbet, August Räimthal, Mihkel Torn, Jakob Rehi ja J.Reemann.
1926. aastal oli Piirsalu valla suurima kooli eelarves 195 000 marka.

1930/1931. aastal töötas 6.klassiline algkool 4 klassikomplektiga. Piirsalu koolipiirkonda kuulusid Kabeli (27 last), Piirsalu asundus (21), Annamõisa (2), Vanamaa (7), Valkse (5), Mike (49) ja Turvaste (8) külad.
Kokku õppis koolis 1930/1931.aastal 81 õpilast (eelmisel õppeaastal 68 õpilast).
22.07.1931 Piirsalu vallavolikogu istungil kandis vallavanem ette, et Piirsalu algkooli juhataja Mihkel Torn on energiliselt korraldanud kooli harmooniumi heaks korjanduse, pidusid ning loterii, mille tulemusena saab algkoolile korraliku harmooniumi muretseda. Mihkel Torni kui koolijuhataja algatusel ning kooli hoolekogu ning lastevanemate kaasabil korraldatud korjanduste, peoga ja loteriiga on teenitud 400 krooni, mida võis erakordseks nimetada, võrreldes eelnevate loteriidega. Volikogu otsustas avaldada tänu ja lugupidamist loterii, korjanduse ja peo korraldajatele - õpetajaile, hoolekogule ja lastevanematele, eriti aga koolijuhataja Mihkel Tornile kui korjanduse ja loterii peakorraldajale.

Piirsalu kooli 100nda juubeli tähistamine

1937/1938. õppeaasta alguses 12. septembril tähistati Piirsalu kooli 100. juubelit, samuti koolijuhataja Mihkel Torni 30. ametiaastat ja 50.aasta juubelit. Juubelipäeva hommikul lehvisid lipud nii praegusel kui endisel koolihoonel.
Juubeliaktuse avas vallavanem Tõnis Ratas, vaimuliku talituse pidas Piirsalu koguduse õpetaja Matt Lillipuu, mille järel esines kõnega koolide inspektor M.Raud, kes tervitas Riigivanema ja haridusministri poolt. Kõnele järgnes hümn, järgmistena võtsid sõna Lääne maakonna koolivalitsuse juhataja J.Loosme ja koolide inspektor Muuga. Piirsalu Vallavalitsuse poolt tervitas vallavanem Tõnis Ratas ja andis koolijuhatajale Mihkel Tornile vallavalitsuse kingitusena kallihinnalise portfelli ühes poole kuu palgaga. Edasi tervitasid naaberkoolide juhatajad ja Piirsalu ning Risti seltskondlike organisatsioonide esindajad. Piirsalu vallasekretär J.Murumets luges ette tervitustelegrammid, mis olid saabunud Haridusministrilt A.Jaaksonilt, koolide inspektorilt Juhanidilt, Lääne Maavalitsuse esimehelt Kasterpalult, koolide juhatajatelt jpt. Ülevaate Piirsalu kooli ajaloost ja arenemisest 100. aasta jooksul andis koolijuhataja Mihkel Torn. Laulukoori juhatajas Jüri Reetamm. Aktusele järgnes ühine einelaud kutsutud külalistele ja peo tegelastele, selleks otstarbeks määras vallavalitsuse 75 krooni ja kooli hoolekogu 75 krooni. Laud oli kaetud 200 inimesele. Õhtul oli pidu kooli saalis, kus kanti ette koolijuhataja Mihkel Torni kooli 100. juubeliks kirjutatud 5 -vaatuseline näidend “Läbi hämara öö” - osades Eduard Vainumets (kihelkonnakooli vöörmunder), H.Arukask (praost), Mihkel Torn (vene rahvakoolide inspektor), Rudolf Nõu (vene ministeeriumikooli juhataja), Arnold Vainlo (kooliõpetaja), Priidik Sarapuu (kooliteenija) ning kaks rühma õpilasi. Näidendile järgnes tants Piirsalu keel - ja puhkpilliorkestri saatel.

Kuijõe algkool

1925/1926. õppeaastal oli Kuijõe algkooli eelarve 29290 marka - hoonete parandamiseks oli planeeritud 5740 marka (sealhulgas õpetaja korteripõrandate värvimine 2900, kuuri katuse parandamine 1840, klassi valgendamine 1000 marka); kooli mööbli muretsemiseks oli ette nähtud 2000 marka, raamatukogusse raamatute muretsemiseks 1000 marka (+500 marka köitmiseks), õppeabinõudele (sh käsiraamatud jne) 2000 marka,  vaeste õpilaste toetamiseks 1000 marka.
1930/1931 oli 5. klassilises algkoolis 18 õpilast. 1936.aastal kool suleti ja õpilased suunati Piirsalu algkooli.

Uudised

Facebook

Leia meid ka siit:

Kalender