Piirsalu mõis eraldati Kuijõe mõisast 17.sajandil.
17. sajandil kuulus ajutiselt von Schreitenfeldi perekonnale. 17.sajandi lõpul võttis Piirsalu mõisa rendile A. v. Blancenhagen. 18. sajandi keskel läks mõis von Schulmannide valdusesse.
3. märtsil 1794 sõlmiti ostu-müügileping D. A. von Schulmanni ja Cornelius von zur Mühleni (sünd. 1756 Tallinnas - surnud 1815 Piirsalus) vahel ning mõis läks von zur Mühlenite kätte. Piirsalu mõisa juurde kuulus ka nn. abimõis Annenhof  (hilisem Annamõisa küla). Mõisa eest maksti 40 000 hõberubla, lisaks 5500 rubla inventari eest.
Piirsalu mõis oli rikas metsade poolest ja tänu rohkele küttematerjalile toodeti mõisas isegi potast ning valmistati klaasi.



Zur Mühlenite suguvõsa (alguses tol Molen) oli Tallinna üks vanemaid linnaisandate ja raehärrade suguvõsasid, mida mainitakse kirjalikes ürikutes juba 15. sajandi lõpul. Aastate jooksul asusid zur Mühlenid lisaks Tallinnale ka tolleaegsetesse Liivimaa ja Eestimaa kubermangude mõisatesse. Corneliuse tulekuga Piirsalu mõisa algas von zur Mühlenite nn. Piirsalu liin.
Cornelius von zur Mühlen oli oma ajastu eesrindlikumaid mõisnikke. Mõisas olid väikesed tööstusettevõtted, mõisapõldudel kaevati kraave ja koristati kive, oli väike kasvuhoone, rajati park jne. Cornelius pidas regulaarselt päevikut ja tegi igapäevaseid ilmavaatlusi. Tema lemmikharrastuste hulka kuulus ka kalakasvatus. Mõisas oli korralik raamatukogu, kus leidus ökonoomika-, tehnoloogia-, ajaloo- ja loodusteaduse alaseid teoseid. Mõisahärra oli huvitatud ka poliitikast.
Corneliuse poeg Christian Ferdinand von zur Mühlen õppis aastatel 1807 - 1808 Tartu Ülikoolis õigusteaduskonnas. Peale seda oli ohvitserina ametis kindralstaabis ja võttis osa Napoleoni vastasest sõjakäigust. Isa eeskujul hakkas Christian energiliselt tegelema mõisa majandamisega. Ta oli valitud ka Liivimaa Üldkasuliku ja Ökonoomilise Sotsieteedi auliikmeks.


Piirsalu mõisahoone

1817. aastal valmis barokkstiilis mantelkostnaga härrastemaja, mille ehitamisel kasutati Tallinnast pärit küllaltki kõrge koolitusega ehitusmeistreid: müürsepp Jacobi, tislermeister Lehmküll ja maalermeister Michelson.
14. aprillist 1853 hakkas Piirsalu mõisa haldama Christiani poeg Arthur von zur Mühlen, kes enamasti elas siiski Tallinnas, jättes mõisa valitseja hooleks. Mõisas oli tellislööv, saeveski, kaks vesiveskit, viis tuulikut, veise -, lamba - ja seakasvatus. 1893. aastal oli mõisal maad 5874 tiinu.

1920.aastal jagati mõisa maad maareformi käigus asundustaludeks. Mõisa keskus oli esimese eesti vabariigi ajal Kaitseliidu Piirsalu - Risti kompanii konvendiks. Tänaseks on mõisasüda lagunenud.

Uudised

Facebook

Leia meid ka siit:

Kalender